Ükskõik kui kaua ka nööri kerid, ükskord tuleb ikka lõpp peale. Sellest rahvatarkusest tasub praegugi õppida. Üha enam maad võtva kärpimismeelsuse asemel peaks riik mõtlema ka muudele võimalustele – peale maksutõusu on teisigi viise rahavooge suurendada. Alustada võiks sellest, et lõpetatakse kohtutäiturite kauka täitmine hättasattunud inimeste arvelt ning riik võtaks võlanõuete tasumise enda hallata.

Maksuhaldur otsustab

Eraisikute ja ettevõtete võime täita oma rahalisi kohustusi võlausaldaja ees on muutunud järjest keerulisemaks. Lisaks asjaolule, et elatakse võlgu eraõiguslikes suhetes, sugeneb aina rohkem neid füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kes jäävad jänni riiklike maksude, politseitrahvi või sunniraha õigeaegse tasumisega. 

Maksuvõlgade sissenõudmiseks on seadus sätestanud maksuhaldurile teatavad õigused teha esmaseid täitetoiminguid. Muu hulgas on maksuhalduril õigus maksuvõla täitmata jätmise korral taotleda võlgnikule kuuluva kinnisasja, ehitise kui vallasasja, sõiduvahendi ja laeva käsutamise keelumärke kandmist vastavasse registrisse ning arestida võlgniku pangakontod. Juhul kui eelnimetatud täitetoimingud tulemust ei anna, võib maksuhaldur pöörduda võla sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Politseitrahvi korral pöördutakse selle täitmatajätmisel kohe kohtutäituri poole.

Riik vaeslapse osas

Teatavasti on kohtutäituri teenus küllalt kulukas ning talle edastatavate riiklike nõuete kogumahtu arvestades läheb suur osa võlgnike tasutud summadest just kohtutäituri taskusse, mitte aga riigieelarvesse. Näiteks nõudesummalt 400 001–600 000 krooni on kohtutäituri tasu 9%, mis 500 000kroonise nõude puhul teeb 45 000 krooni. Kohtutäituri tasu määr maksuvõlgade sissenõudmisel ei muutu isegi hoolimata sellest, et maksuhaldur on eelnevalt maksuvõla sissenõudmiseks juba osa täitetoiminguid ära teinud – tasu võetakse sellele vaatamata täie rauaga.
Olukorras, kus võlgnik tasub täitemenetluses osa riiklikust võlast ning laekunud summast ei piisa kõigi nõuete rahuldamiseks, kaetakse sellest esmalt täitekulud ja kohtutäituri tasu. Seega saab riigi nõue rahuldatud viimasena, kui üldse saab. Ja siit küsimus: kas riiklike nõuete haldamiseks on vaja vahepuhvrit, kes korjab suure osa täitemenetluses laekunud summadest kohtutäituri tasuks? Kas riik ise ei saa oma nõuete haldamisega hakkama?

Kokkuhoid igas mõttes

Näiteks Ungaris on kohtutäiturite töö sisuliselt jagatud iseseisvate ja maakonna kohtutäiturite vahel. Iseseisvad kohtutäiturid täidavad vaid eraõigusest tulenevaid nõudeid ning nende tasu maksavad kinni kliendid. Maakonna kohtutäiturid, kes on palgatud maakonnakohtute poolt kui ametnikud, tegelevad riiklike võlanõuetega. Ungaris on maksuameti käsutuses maakonna kohtutäiturid, kes tegelevad  üksnes maksuvõlgade sissenõudmisega, tagades selle kiire menetluse. Eestis on samuti aeg luua eraldiseisvate riiklike nõuete haldamiseks eraldi ametikoht (kohad). See peaks olema palgaline koht riigi ametiasutustes, nt maksu- ja tolliametis ning politseiprefektuuris.
Nimetatud ametnikel peaksid olema kõik täitemenetluse seadusest tulenevad õigused ja kohustused menetlust igakülgselt ning tulemuslikult korraldada. Säärane regulatsioon tagaks võlanõuete kiire täitemenetluse, piiraks menetlusega seotud kulusid ning tooks riigikassasse kopsaka lisa.

Pakume õigusabi

MTÜ Õigusteenus pakub soovijatele tasuta võlanõustamist.
Samuti osutab Õigusteenus soodsa hinnaga igakülgset abi õigusalaste dokumentide, hagide, kaebuste, taotluste jms vormistamisel ning esitamisel.
Õigusabi annavad pikaaegse töökogemusega kvalifitseeritud juristid.  Pakutavate teenustega saab tutvuda kodulehel www.oigusteenus.ee ning
registreeruda vastuvõtule tel 535 68688 või e-kirjaga aadressil info@oigusteenus.ee  

Agne Kalson
Rahvaliidu Noorte juhatuse liige