Kes ei teaks, et kõige targem on alati loota iseendale. Kuid paraku tuleb elus teha valikuid ja tihtipeale seavad need noore inimese olukorda, kus ei saa päriselt olla iseenda peremees.

Ükskõik kui kaua ka nööri kerid, ükskord tuleb ikka lõpp peale. Sellest rahvatarkusest tasub praegugi õppida. Üha enam maad võtva kärpimismeelsuse asemel peaks riik mõtlema ka muudele võimalustele – peale maksutõusu on teisigi viise rahavooge suurendada.

Appi – keegi kuskil tapab, keegi kuskil peksab, keegi kuskil petab ja valetab! Kas tõesti kõik see toimub meie ümber, meie riigis?

Rahvaliidu Noored otsivad lahendust koolivägivallale

Eesti Üliõpilaskondade Liit jagas möödunud aasta lõpus tiitleid, millest ühe olulisima – 2007. aasta tudengisõber – pälvis Andrus Ansipi juhitav valitsus. Põhjenduseks oli valitsuse panus üliõpilastesse ja kõrgharidusse ning samuti märgiti ära tegevus uue õppetoetuse seaduse ettevalmistamisel. Kuidas on valitsus üliõpilasi omistatud tiitli eest «tänanud»?

Viimasel ajal on meedias alanud arutelud diskussioon kaitseväe võimekuse ja eesmärkide üle. Kahtlemata pakub noortele inimestele ning eelkõige noormeestele pigem huvi diskussioon kohustusliku ajateenistuse üle, mitte niivõrd arutelu, mitu tanki peaks Eestil olema ja kuidas peaksid paiknema meie väeosad.

Kui mõnele autoga pealinnast Emajõelinna või vastupidisel suunal kulgejale kipub vahel vaimusilmas kangastuma sile neljarealine maanteelint, siis peaks ta tõelusse tagasitulekuks end kähku näpistama.

Praegu propageeritava ultraparempoolse, konkurentsile tugineva maailmavaate "igaüks enda eest ja kõigi vastu" mõju paneb muretsema juba ka konkurentsiga harjunud tööandjaid. Konkurentsi all mõistan kaupade ja teenuste tõelist konkurentsi ELi turul, mitte võistlemist laenuraha kättesaamises heausklike kodanike käest.

Riigikogu Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni aseesimees Mai Treial avaldas eile Kuremaal toimunud Rahvaliidu Jõgevamaa maakonnaühenduse uue aasta esimesel mõttevahetusel arvamust, et Isamaa ja Res Publica Liidu poolt regionaalminister Vallo Reimaa ametist vabastamine ja vastuolud erakonnas regionaalpoliitika teemal on tekkinud osalt ka Rahvaliidu fraktsiooni liikmete poolt Riigikogu infotunnis tõstatud regionaalprobleemide lahenduseta jäämise tõttu.

Rahvaliitlane Tarmo Mänd spekuleeris Vikerraadio "Reporteritunnis", et Vallo Reimaa tagandamise taga võib olla IRLi sisekonflikt.

Jaak Allik nendib, et eestlaslik kadedus oli see, mis sundis poplauljate sissetoojaid ja summerdajaid kaebama, et nemad peavad maksma 18 protsenti käibemaksu, samas kui etendusasutused pidid maksma viieprotsendilist käibemaksu.

Riigiduuma valimiste üks tippe küpsetati valmis Karatšai-Tšerkessia vabariigis, kus (sõja ajal saadeti karatšaid Siberisse ja tšerkessid jäeti paigale) Habezi rajoonis oli registreeritud 17 779 valijat, neist osales valimistel 17 779 ja Ühtse Venemaa poolt hääletas 17 779 valijat. Muidugi on see tulemus tehtud, ent mitte hirmust nagu Stalini ajal, vaid… oma võimaluste tunnetamisest maailmas, mida ei määra üksnes Putin.

Riigikogu selle aasta viimasel istungipäeval külastas parlamenti jõuluvana, kes tunnustas saadikuid õiguskantsleri teemal peetud tuliste vaidluste eest ning kinkis igale fraktsioonile pätsi Madise leiba.

Eestimaa algab kodust, algab perest ja lastest. Lasteta pole tulevikku ei meie rahval ega riigil. Ja mida rohkem me lastest hoolime, seda enam on lootust kasvatada neist eneseteadlikud isiksused, kes rikastavad ühiskonda ja hoiavad meie riiki.

Rahvaliidu peasekretäri Kajar Lemberi sõnul ei ole erakonna koostöölepe Keskerakonnaga Tallinnas enam prioriteediks.

Nüüd oleme siis niikaugel, et hoolimata opositsiooni argumenteeritud vastuväidetest võeti 2008. a riigieelarve vastu sellisena, nagu koalitsioon kavandas. Enneolematult kasvanud eelarves (kasv üle 25%) on kahtlemata mõndagi tunnustusväärset, näiteks suurenevad eraldised sotsiaalsfäärile, tervishoiule, haridusele, sisejulgeolekule ja avalikule korrale.

Eestit on kogu maailmas tutvustatud kui üht mudelriiki oma majanduse korraldamisel ja üleminekul käsumajanduselt turumajandusele. Sageli on neil kiitjatel ka õigus olnud ja eks me kõik ole ise tunnetanud viimaste aastate arengu kiirust.

Enamasti tuleb kasuks, kui tähtsate asjade üle pikalt ja põhjalikult aru pidada. Ikka põhimõttel, et parem aasta oodata kui kaks kahetseda. Aga tuleb ette ka olukordi, kus ei saa ega tohi lõpmatuseni arutama jääda. Eriti neis asjus, mille puhul võib viivitus kalliks maksma minna. Kui see võib paljudele inimestele tähendada tervise- või koguni elukaotust, varalisest kahjust ja perekonna lagunemisest rääkimata.

Cardo Remmel: Poliitiline alkohitt viinavalsi saatel Hiljuti üllitas noorte iidol Cool D uue hiti sarjas eestlased, mille nimi sedakorda «Juuatäis peaga». Lugu eestlaste purjutamistest igal elu juhtumil: autoroolis, tööl ja vabal hetkel. Särav meelelahutus.

1. detsembril valis Eestimaa Rahvaliidu kongress erakonna esimeheks Jaanus Marrandi.

Põlvamaa Rahvaliidu konverents valis maakonnaühenduse esimeheks Mikitamäe vallavanema Inge Hirmo.

Gruusia opositsiooni ja presidendi erakorralised sammud on ehmatanud Gruusia vanu ja uusi sõpru (on isegi end Gruusia Uuteks Sõpradeks nimetav riikide rühm).

Eestimaa Rahvaliidu Pärnumaa maakonnaühenduse konverentsil valiti taas piirkonna juhiks Are vallavolikogu esimees Vilja Alamaa.

10. novembril toimunud Eestimaa Rahvaliidu Järvamaa maakonnaühenduse konverentsil valiti maakonnaühenduse esimeheks Väätsa vallavanem Kaja Sepp.

Eestimaa Rahvaliidu Tartumaa maakonnaühenduse konverentsil valiti Tartumaa piirkonna esimeheks Konguta vallavanem Agu Kasetalu.

3. novembril toimus Eestimaa Rahvaliidu Harjumaa maakonnaühenduse konverents, kus maakonnaühenduse juhiks valiti Piret Aavik, kes on ka Rahvaliidu Naisühenduse Epp aseesinaine.

Laupäeval, 3. novembril toimunud Eestimaa Rahvaliidu Lääne-Virumaa maakonnaühenduse konverentsil valiti ühenduse juhiks Rakke vallavanem Andrus Blok.

Reedel, 2. oktoobril toimus Eestimaa Rahvaliidu Saaremaa maakonnaühenduse konverents, kus valiti maakonnaühenduse juhiks Orissaare vallavanem ja Saaremaa Omavalitsuste Liidu esimees Raimu Aardam.

Eile toimunud Rahvaliidu Tartu piirkondlikul konverentsil taas linnaühenduse juhatuse esimeheks valitud riigikogu liige ja Rahvaliidu fraktsiooni esimees Karel Rüütli pidas taunimisväärseks olukorda, kus üha vähem on Eestis avalike poliitilisi arutelusid ning üha rohkem tehakse poliitilisi otsuseid erakondade tagatoas.

30. oktoobril toimus Tallinnas Kaitseliidu Vanematekogu istung, kus valiti konsensuslikult Vanematekogu esimeheks Tiit Tammsaar.

7. oktoobril toimus Tartus Tamme staadionil traditsiooniline poliitiliste noorteorganisatsioonide vaheline jalgpalliturniir. Kaasahaarava ja aasta läbi oodatud jalgpalliturniiri korraldajaks on Tartu Noorteühenduste Kogu. Sellel aastal osalesid Rahvaliidu, Reformierakonna, Keskerakonna, IRL-i ja Sotsiaaldemokraatide noored. Seekord sai rändkarika omanikuks ülekaalukalt Rahvaliidu Noorte vapper võistkond. Neljast mängust alistati kokku 3. Võitmatuks jäi tasavägises mängus vaid Reforminoorte võistkond (1:0). Ülejäänud mängude seisud RN-IRL (3:0), RN-SDE (5:0) ja RN- Kesknoored (8:0).

Reformierakonna endine esimees Siim Kallas armastas ministrina tsiteerida ammu surnud suurmeest, kui see kannapöördeid tehes taas kriitikuid vaigistas ja ütles: "Keegi ei saa mind takistada vahepeal targemaks saamast." Paistab, et Reformierakond saab üha targemaks ja targemaks, sest meelt muudab valitsus kogu aeg.

Rahvaliidu Noored avaldavad rahulolematust, et valitsuserakonnad on taganenud valimiskampaanias antud lubadustest ja jätavad üliõpilased ka tulevikus ilma piisava sotsiaalse kaitseta. See annab põhjust nimetada valitsuse koalitsioonilepingut üliõpilasvaenulikuks ning hukutavaks tuleviku Eesti konkurentsivõimele. Seeläbi muutub sisutühjaks kõrgharidusstrateegia ning teadmispõhise Eesti põhimõtete rakendamine, sh Eesti kõrghariduse rahvusvahelise konkurentsi tõstmine ning kõrgharidusele ligipääsu tagamine.

Mõnikord mahub lühikese ajavahemiku sisse uskumatult palju. Valimistest on möödas veidi rohkem kui kuu, aga selle ajaga kuhjunud emotsiooni- ja mõttetulva on raske mis tahes möödupuuga mõõta.

Mõnikord võib vankri teelhoidmine uskumatult keeruline olla, seda eriti siis, kui vedajaid on mitu. Teame ju kõik, kuidas läks Luige, Haugi ja Vähiga, kui igaüks püüdis vankrit oma suunas sikutada. Sellepärast lasub vastvalitud valla- ja linnavolikogudel suur vastutus, et seista oma valija huvide kaitsel, kuid samas osata teha õigel ajal õigeid kompromisse.

Säästumarket, säästupakk, säästupilet – üks pidev ja lõputu säästmine. Mida kõike me säästa püüame! Rahalugemine on eestlaste igapäevane toiming, kellel on siis raha väga palju ja kellel ebaõiglaselt vähe. Meie ümber toimub päevast päeva ja nädalast nädalasse sadu asju, mis mõjutavad meie elu, huve ning arengut. Olgem ausad, kui me otse ei tunne, et keegi meile varba peale astub või lausa meie huve kahjustab, ei pööra me kogu ümbritsevale jamale suuremat tähelepanu.

Kas me teame alati, mida valija meilt ootab või mida meie erakonnast arvab? Rahvaliidu noored otsustasid Pärnu rahvalt seda küsida ning korraldavad suvepealinnas augusti lõpust septembri keskpaigani sellekohase tänavaküsitluse. Küsitluses uurime lühidalt, kas inimesed käivad valimas, kas nad eelistavad alati kindlat erakonda ning kui paljud neist on mõelnud anda oma hääle Rahvaliidule.

Kui sageli on meil praegusel aina kiiremini tulevikku kihutaval ajastul mahti mõelda sellele, kust me pärit oleme ja kuhu kuulume? Kahjuks liiga harva. Ometi peaksime oma kodukoha ja päritolu üle uhked olema. Sageli, kui tunneme end selles tohutus ja keerulises maailmas otsekui eksinuna, pakub oma juurte tundmine rahuldust, annab meile mineviku- ja kohatunnetuse ning ainulaadsuse, mis on ja jääb alati meiega, ükskõik mis ka juhtuks.

Seda lugu kirjutama ajendas mind mõte, kas oskab Rahvaliit, kes on end määratlenud kui eestluse elujõu hoidjat, anda vastuse lihtsana näivale küsimusele: milles siis õieti seisneb eestluse elujõud? Tegelikult hakkas see mõte idanema juba juulikuus Riias rahvusvahelisel pärimuskultuuri foorumil, kus osalesid 25 riigi esindajad, teiste seas ka eestlased. Foorumil arutati pärimuskultuuri hoidmise konventsiooni ja selle ratifitseerimist UNESCO liikmesriikides. Ettekanded äratasid suurt ja siirast huvi pärimuskultuuri vastu, kuid tekitasid ka palju küsimusi.

Meie pealinn Tallinn on esmane visiitkaart paljudele, kes tulevad Eestisse raja tagant – laeva- ja lennuühendus muu maailmaga käib suuresti just Tallinna kaudu. Esmane visiitkaart aga loob üldjuhul mulje kogu Eestist, mitte ainult Tallinnast.

Kõik meie tegemised ja toimetamised siin väiksel maal kaotaksid mõtte, kui poleks neid, kelle pärast me seda teeme – meie lapsi, lapselapsi, lapselapselapsi. Kui meie rahvas siin mõne inimpõlve pärast hääbuks. Nii et jutt eesti rahva püsimajäämisest on igati omal kohal.

Viimasel ajal on avalikkuse ette jõudnud järelkaja väga kahetsusväärsetest juhtumitest, milles peaosa on mänginud noored. See viib vägisi mõttele, et noortel pole oma vaba ajaga midagi targemat ette võtta kui hängida suurtes kaubanduskeskustes või pidada rohke vägijoogi saatel pidusid, mis pahatihti kipuvad kurvalt lõppema.

Iga päevaga saab selgemaks, et sellised nähtused nagu head kombed ja väärikas käitumine iseloomustavad vaid tühist osa 21. sajandi alguse ühiskonnast. Auväärne ning oma kohustusi korrektselt täitev põlvkond hääbub vaikselt. Paljude meelest on ausus ja väärikus tarbetud igandid ning võib karta, et koos vanema põlvkonnaga kaob tasapisi ka moraal.

Tartu on vana, kuid nooruslik linn, sellepärast on üsna loomulik, et Tartu tegemistes ja elukorralduses peavad oma sõna ütlema ka noored. Kes siis veel, kui mitte praegune noor haritud põlvkond suudaks oma värskete mõtete ja julge pealehakkamisega selle linna arengut soodsalt mõjutada.

Rahvaliidu Noored volinike kogu taunib Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt esitatud Riigikogu kultuurikomisjonis menetlusel olevas Eesti Vabariigi haridusseaduse, valla- ja linnaeelarve seaduse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, erakooliseaduse, kutseõppeasutuse seaduse ning koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõus toodud seisukohti koolielu korraldamise ning hoolekogu rolli kohta.

Head mõtted, soov midagi korda saata ja paremaks muuta on noortele ikka omane. Me oleme ideekad ning töökad. Mis aga eristab Rahvaliidu noori eakaaslastest, on tasakaalukus, oskus järele mõelda, läbi rääkida ja nõu küsida. Just tänu neile omadustele on meie noortest saanud arvestatav jõud, kel on öelda oma sõna nii valimistel kui ka koalitsioonilepingute ja seaduseelnõude kokkupanekul. Ja õnnestunud on see meil ainult sellepärast, et me oskame ise rääkida ja teist ära kuulata, oskame põhjendada oma seisukohti ning mõista teiste omi.

Inimene, kel käed-jalad terved ja amet olemas, tuleb üldjuhul ise oma eluga toime. See on nii loomulik, et tihti ei oska me ettegi kujutada kõiki neid hädasid, millega tuleb iga päev kokku puutuda inimesel, kes on kaotanud tervise ning omal jõul enam hakkama ei saa.

Olen tihti kuulnud ühe või teise teema või valdkonna kohta öeldavat, et see ei leiagi lõplikku lahendust – võrdluseks tuuakse Tallinna linn, mis kunagi valmis ei saa. Sama võib öelda ka hariduselu korralduse kohta. Ikka ja jälle vahetuvad ministrid, kellel igaühel on oma suurepärane plaan, kuidas hariduselu veelgi paremini korraldada.

Novembri lõpus koostasid Rahvaliidu noored pöördumise Haridus- ja Teadusministeeriumile, et kaitsta õpilaste õigust kooli hoolekogus hääletada. Oma toetust avaldasid ka kõik teised poliitilised noorteorganisatsioonid. Ministeerium lubas õpilaste hääleõiguse eelnõusse tagasi panna, põhjendades senist tegu eksitusega.

Mida arvab üks harilik inimene valimistest? Vastus on enamjaolt ühesugune: palju tüütavaid ja isegi ärritavaid reklaame teles ja raadios, suured reklaamplakatid tänavatel, igavad debatid ja mõttetu paberipahn postkastis. Ühesõnaga ajupesu, mille suhtes inimesed on juba karastatud ja mida nad endale ligi ei lase. Rahvaliit võttis seekord nõuks Tallinnas valimiskampaaniale pisut teisiti läheneda. Ja selle põhjal võib öelda, et valimised on lausa huvitavad, lõbusad ja vahvad. Võitsime Tallinnas väga palju tuntust ja näitasime Rahvaliidu nägu hoopis teises valguses.

Meie erakonna noorte tegevuses on saabunud uus ajajärk, kunagise Rahvaliidu Noorteühenduse eestvedaja Karel Rüütli on juhiameti maha pannud. Siinkohal peame Karelit tänama, kuna eelkõige tema oli see, kes organisatsiooni käima lükkas. Uue juhatuse töö on seetõttu oluliselt lihtsam – meil on kindla liikmeskonnaga ühendus, väljakujunenud toimemehhanismid ning piirkondlikud juhid. Siiski on arenguruumi veel küllaga.

Demokraatia, avatus ja kaasatus on erakonna olulisimaid põhiväärtused, millest tuleb iga organisatsiooni ehitades lähtuda. Kindlasti oleme kõik sellega päri. Selleks et kaasata kõiki erakonna liikmeid poliitika kujundamise protsessi ning et Rahvaliit areneks veel tugevamaks erakonnaks, on fraktsiooni eestvõttel ja volikogu heakskiidul alustanud sellest sügisest tööd kaheksa Rahvaliidu toimkonda, mis katavad kõiki riigile olulisi valdkondi.

Kaitseministeeriumi tellimusel korraldatud avaliku arvamuse uuring näitab, et elanikkonna toetus NATOga liitumisele on kasvanud nii eestlaste kui mitte-eestlaste hulgas. 10. märtsil 2004 ratifitseeris Eesti NATO liitumisprotokolli ning aprillis saamegi NATO liikmeks. See toob päevakorda arutelu Eesti kaitseväeteenistusest, selle arengusuundadest, võimalustest ja valupunktidest.

Rahvaliidu Noored volinike kogu taunib Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt esitatud Riigikogu kultuurikomisjonis menetlusel olevas Eesti Vabariigi haridusseaduse, valla- ja linnaeelarve seaduse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, erakooliseaduse, kutseõppeasutuse seaduse ning koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõus toodud seisukohti koolielu korraldamise ning hoolekogu rolli kohta.

Viimaste nädalate sündmused veenavad meid üha rohkem selles, et poliitika on üks suur võimuvõitluse tallermaa. Ja kuigi see peaks poliitikukarjääri populaarsust kõvasti kahandama, leidub ometi noori, kes tahavad poliitika tegemisel kaasa rääkida. Mis siis noori poliitikas õieti võlub, mis paneb neid avalikkuse tähelepanu otsima? Kas noor inimene tuleb poliitikasse vaid karjääri ja kuulsuse pärast või tahab ta tõesti midagi märkimisväärset korda saata?

Paarikümneaastase noore naisena olen igati nõus nendega, kelle meelest on just 20-30ndad eluaastad kõige vahvamad. Eriti muretu elu peaks olema selles eas vallalistel – iseseisvus käes, haridus ja töö enamasti olemas, lapsi ja kohustusi aga veel pole, elurõõmu ning tuttavaid jagub. Aga millal siis veel elu nautida, kui mitte noorena!